ICY0004 - ITSPEA - Jan-Erik Kalmus

Privaatsus on tänapäeva internetis tänu sotsiaalmeediale pigem nõrgenenud, (võib välja tuua, et lausa kasutajad vabatahtlikut loobuvad sellest) kuid sellegipoolest peab inimese õigus privaatsusele säilima. Kas internetis on aga õigus täielikult privaatsele vestlusele? Õigus on ja peaks olema kindlasti, kuid reaalsus on tihtipeale teistsugune.  Nutitelefonidel on ka kahe inimese vahelise vestluse privaatsuse lihtsalt rikkumist võimaldav imepärane featuur - ekraanitõmmis või screenshot , mida on äärmiselt lihtne vestlus(t)est võtta vastaspoole teadmata. Samuti säilib vestlusajalugu väga väga pikaks ajaks, võimaldades justkui ajamasinat sidumaks sind kõigega mida vestluses oled öelnud või mõelnud.  Taoline võimalus oli muidugi olemas ka ammuilma enne nutitelefone ja sotsiaalmeediat, kuid sellegipoolest arvan, et kuna me kõik oleme praegusel hetkel nõnda interconnected ja kuvatõmmise tegemine sobivas formaadis ja selle edastamine on kordades kergem, siis kasvab ka lineaarselt 'rikkumis

 Kui võtta arvesse, et Pekka Himaneni "Challanges of Global Information Society" on kirjutatud circa  17 aastat tagasi, on dokumendis kajastavate prognooside vastavus reaalsusele äärmiselt muljetavaldav. Himanen toob oma Soome parlamendi tulevikukomiteele kirjutatud analüüsis välja kolm erinevat infoühiskonna mudelit, mis on siiani aktuaalsed: tööle ja individuaalsele edule rõhuv ameerikalik 'Silicon Valley' mudel, ettevõtetele ja nende meelitamisele tuginev 'Singapuri' mudel ja lõpuks analüüsi aluseks olev heaoluühiskonna mudel, mis on nii Soomes kui ka ümbrses olevates skandinaaviamaades kasutusel. Heaoluühiskonna põhiprobleemidena tõi Himanen oma töös välja põhiliselt tehnoloogia peatamatu edasispurdiga tuleneva ühiskonna ja seda toetavate struktuuride mahajäämise. Samuti seadis Himanen kahtluse alla heaoluühiskonna jätkusuutlikuse, kui eelmainitud alusmehhanisme ei suudeta moderniseerida.  Väga hea ja siiani äärmiselt aktuaalse näitena võib välja tuua vana

 Sotsiaalmeedia- ja voogedastusplatvormide hüppeline areng on esitanud traditsioonilistele meediakanalitele suure väljakutse. Ellu jäävad vaid need, kes suudavad kohaneda uue digitaalse ajastuga. Aina kasvav hulk inimesi saab oma uudiseid kas sotsiaalmeediast või digitaalsetest väljaannetest. [1]  Kuna traditsioonilise meedia usaldusväärsust üritatakse aina rohkem ka lõhestada (Eestis veel õnneks väga probleeme ei ole, kuid näiteks Ühendriikides meediaväljaanded selgelt polariseerunud), siis sellest tulenevalt arvan, et sotsiaalmeediast uudiste saamine saab ainult hoogu juurde.  Seda, et inimesed oma uudiseid aina rohkem sotsiaalmeediast saavad, on minu arvates äärmiselt murettekitav nähtus. Sotsiaalmeedias on allikakriitilisuse osas täielik puudus ning juba niisama üritatakse nii tulu teenimise kui ka poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tihtipeale fakte endale sobival viisil näidata. Kuna sisu pikkus on tihtipeale lõigatud võimalikult väikseks, et aina kahaneva keskendumisvõimega [6

FTP protokoll Enne tänase veebi välja kujunemist tekkis vajadus interneti eelkäijas ARPANET-is faile vahetada. Sellel eesmärgil loodigi 70-ndatel aastatel selleks protokoll - File Transfer Protocol. Protokoll põhineb lihtsal klient-server mudelil ning võimaldas sellel ajal turvaliselt faile kahe arvuti vahel vahetada. Protokolli vanust demonstreerib ka näiteks fakt, et see loodi ajal, mil veel arvutitel graafilisi liideseid ( GUI ) ei eksisteerinud ning kogu tegevus käis läbi terminali. Tänaseks on FTP protokoll aegunud tehnoloogia, kuigi veel kasutatav. Selle aasta jaanuaris lõpetas Google oma veebibrauseris Chromes FTP toetamise. Varajase veebi ilmumisel leiti FTP turvalisuses suuri auke ning nende lappimiseks samamoodi erinevaid alternatiive - näiteks kombineerides FTP-d SSH-ga. FTP rolli failide edastamisel võttis üle TCP/IP protokoll.  Allikad: https://www.whoishostingthis.com/resources/ftp/ The World Täna saame kõik oma interneti oma kohalikelt teenusepakkujatelt. Esimese teenuse

Võlulaternad   Enne monitore ja projektoreid. Enne Netflixi ja Powerpointi. Hollandi astronoomi, matemaatiku ja füüsiku Christiaan Huygensi leiutis Laterna Magica , magic lantern  või maakeeli võlulatern pärineb ca. 1650-dest aastatest.  Võlulaternad on projektorite, kaamerate ja ekraanide eelkäijad, mis võimaldasid laternasse paigutatud pilti ( slide ) suurendatud kujul kuvada. Ajapikku kujunesid laternad asjadeks, mis olid kättesaadavad enamustele kesklassi inimestele. Võlulaterna tehnoloogia rakendamiseks on neli võrdselt olulist komponenti: Võimalikult tugevat valgusallikat Slaidi/pilti, mida soovid kuvada Ekraani - teisisõnu pinda kuhu projektsiooni kuvada Laternat ennast Võlulatern (https://www.laternamagica.co/magic-lantern-collection/) Allikad: http://www.magiclantern.org.uk/history/  https://www.laternamagica.co/magic-lantern-collection/  Analüütline masin  Enne, kui üldse saime mõelda digitaalsele maailmale, suutis Charles Babbage luua briti valitsuse poolt käiku lastud "