Netiketi kogemused: 'Austa teiste inimeste privaatsust'

Privaatsus on tänapäeva internetis tänu sotsiaalmeediale pigem nõrgenenud, (võib välja tuua, et lausa kasutajad vabatahtlikut loobuvad sellest) kuid sellegipoolest peab inimese õigus privaatsusele säilima. Kas internetis on aga õigus täielikult privaatsele vestlusele? Õigus on ja peaks olema kindlasti, kuid reaalsus on tihtipeale teistsugune. 

Nutitelefonidel on ka kahe inimese vahelise vestluse privaatsuse lihtsalt rikkumist võimaldav imepärane featuur - ekraanitõmmis või screenshot, mida on äärmiselt lihtne vestlus(t)est võtta vastaspoole teadmata. Samuti säilib vestlusajalugu väga väga pikaks ajaks, võimaldades justkui ajamasinat sidumaks sind kõigega mida vestluses oled öelnud või mõelnud. 

Taoline võimalus oli muidugi olemas ka ammuilma enne nutitelefone ja sotsiaalmeediat, kuid sellegipoolest arvan, et kuna me kõik oleme praegusel hetkel nõnda interconnected ja kuvatõmmise tegemine sobivas formaadis ja selle edastamine on kordades kergem, siis kasvab ka lineaarselt 'rikkumiste' arv.

Facebook on näiteks teinud paradoksaalselt väga hea ja väga halva liigutuse samaaegselt - meediasõnumid vestluses ei ole enam lihtsalt tagasikeritavad ühe menüü kaudu, mis hõlbustas näiteks vestlustest häid mälestusi välja nopitseda, kuid samaaegselt ka leida halbu 'pärle' eravestlustest, mida keegi pahatahtlikult kasutada oleks saanud. 

Kuna kõike igati piirata ja kontrollida ei ole mõistlik ega praktiline, siis teise inimese privaatsuse austamine on minu arvates tänapäeva netiketi kõige olulisem osa. Kõigil on õigus privaatsele vestlusele teise osapoolega, kuid selle privaatsuse tagamiseks kuni aegade lõpuni kõige olulisemateks osadeks sõnumivahetajad ise.