ICY0004 - ITSPEA - Jan-Erik Kalmus

 Steve Jobs Varalahkunud Steve Jobs on siiani ilmselt üks tuntumaid nimesi IT maailmas. Selle nädala teemas kajastatud juhi põhigruppidest kuulus Jobs ilmselt päris mitmesse. Eelkõige võttis ta visionääri ( change agent ) ja suhtleja rolli, sest Apple toodete taga ei olnud tal niivõrd loov kui müüv, visiooni kujundav ja edasi andev roll. Tähelepanu pisidetailidele, töökindel innovatsioon (mitte ilmtingimata esimesena ämbrite läbikolistamine) ja praktilisus oli eelkõige Steve Jobsi aegse Apple märksõnadeks. Tänapäeva Apple suundade puhul kõlab tihtipeale ka arvamus: ' this would not happen if Steve were around'  (vihjeks näiteks ' dongles').  Tihtipeale keeruka ja enesekeskse iseloomu tõttu võinuks talle omistada ka 'ülemuse' rolli. Kuid põikpäisusega kaasneb tihtipeale oma hind  - Jobsi keerukast iseloomust ilmselt tulenes usk ka alternatiivsesse meditsiini ning imepärastesse dieetidesse, mis kindlasti andis ta tervisliku seisundi kehvenemisele märkimisväärselt

 Professionaali ette kujutades ilmub minu silme ette inimene, keda tegevusalal alustaja näeb enda jaoks ideaalse mentorina. See inimene on austatud oma alal, oskab su küsimustele põgusalt ja arusaadavalt vastata ning erialaseid termineid või metoodikat lahti seletada ka inimestele, kes sellega otseselt seotud ei ole. Võrreldes tavalise töölisega usaldatakse ja hinnatakse professionaali tehtud tööd laitmatu kvaliteedi ja töökindluse pärast. Professionaal paneb kõikidele i-dele täpid ja ei lõika nurki.  Ilmselt kentsaka paralleeli võib tuua käekelladega. Kui mõelda, mis on peale materjalide vahet 500 eurosel ja 20000 eurosel käekellal, siis tihtipeale lihtsale inimesele ei pruugi mingit vahet olla. Aega ju näitab samamoodi, kellad on mõlemad ilusad ning enamjaolt võrdväärselt töökindlad. 20000 eurose kella taga on aga pühendatud märkimisväärselt palju vaeva viimistlemisele ning detailidele. Kellal on juures oma kindel omapära näiteks mehhanismi näol, ja kellaga kaasnev bränd demonstreeri

Käesolevas ajaveebiartiklis analüüsin teoses 'The Case for Copyright Reform'  intellektuaalomandi ja autoriõiguste haldamiseks välja toodud olulisemaid ettepanekuid. 1. Free Non-Commercial Sharing ja 20 years of commercial monopoly Kui eesmärk ei ole tulu teenida, võiks failide, ideede ja sisu jagamine olla lubatud. Tänaseks sellega mingil määral edusamme tehtud ühendriikides 'Fair Use' reegli loomisega, millega antakse kindlatel juhtudel ('' such as criticism, comment, news reporting, teaching, scholarship'')  luba sisu ilma autori loata kasutada.  Monopoliseerimise puhul on oluline silmas pidada, et näiteks mõndade kaubamärkide või teoste puhul võib see äärmiselt tulus periood venida pikemaks, kui 20 aastat. Alternatiivina näen näiteks lahendust, kui 20 aasta möödudes on näha (ja võimalik ka tõestada), et ettevõttel on jätkuvalt oluline säilitada kõrge huvi või jätkuva kasumlikkuse tõttu, siis on ettevõttel võimalik taotleda selle perioodi pikendamist