Tranditsioonilise meedia kõige suurem(ad) mõjutaja(ad): Sotsiaalmeedia- ja voogedastusplatvormid

 Sotsiaalmeedia- ja voogedastusplatvormide hüppeline areng on esitanud traditsioonilistele meediakanalitele suure väljakutse. Ellu jäävad vaid need, kes suudavad kohaneda uue digitaalse ajastuga. Aina kasvav hulk inimesi saab oma uudiseid kas sotsiaalmeediast või digitaalsetest väljaannetest. [1] 

Kuna traditsioonilise meedia usaldusväärsust üritatakse aina rohkem ka lõhestada (Eestis veel õnneks väga probleeme ei ole, kuid näiteks Ühendriikides meediaväljaanded selgelt polariseerunud), siis sellest tulenevalt arvan, et sotsiaalmeediast uudiste saamine saab ainult hoogu juurde. 

Seda, et inimesed oma uudiseid aina rohkem sotsiaalmeediast saavad, on minu arvates äärmiselt murettekitav nähtus. Sotsiaalmeedias on allikakriitilisuse osas täielik puudus ning juba niisama üritatakse nii tulu teenimise kui ka poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tihtipeale fakte endale sobival viisil näidata. Kuna sisu pikkus on tihtipeale lõigatud võimalikult väikseks, et aina kahaneva keskendumisvõimega [6] sammu pidada, siis annab see suurepäraselt võimluse konteksti endale sobivas vormis näidata.

Traditsiooniline ajakirjandus on üritanud suures osas muutustega kaasa minna. Näiteks on Eesti Päevalehe ja Postimehe igakuised tiraažid 10 aastaga kukkunud ca. 20000 trüki võrra [2] [3] Eestis veel ühtegi mastaapsemat nähtust selles osas ei ole olnud, kuid välismaal on digitaalmeedia arengu tõttu areenile kerkinud väga arvestavavad jõud ajakirjanduses, nagu näiteks Vox. 

Digitaalmaailmasse ülemineku tõttu võitlevad ajalehed ja meediaväljaanded samamoodi tähelepanu ja klientide eest, mistõttu näeme veel üsnagi arvestatavas eestikeelsetes väljaannetes nähtusi nagu clickbait ja 'modereeritud' anonüümseid kommentaariume. 

Üldjoontes (erandiks näiteks Eesti Ekspress) on kaasa mindud trendiga välja pumbata võimalikult palju, võimalikult pinnapealset ja võimalikult laia haardega sisu, et klikkide pealt raha teenida. Pikemas perspektiivis on meediaväljaannetele selline lähenemine pigem halb, sest ajakirjanduse kvaliteet kannatab meeletult. Teisest küljest spekuleerin, et on oodata lähiajal uusi tegijaid Eesti meediamaastikul!

Kuigi ülesanne oli kirjutada ainult ühest valdkonnast, tooksin välja ka voogedastusplatvormid, kellel hetkel imeline buumiaeg. Nende alla kuuluvad näiteks Netflix, Disney+, Hulu, Amazon Prime ja muu taoline. Hetkel juba kindlasti paljud traditsioonilised telekanalid nende lahenduste tõttu oma vaatajate arvu või vaatamis aega (seeläbi ka teenitud reklaamitulu) kaotanud. 

Arvan, et kui mõni eelmainitud ettevõttetest tooks välja võimaluse kombineerida tavalisel ajal regulaarset ilmuvat sisu näiteks õhtuste uudistesaadete ja muu traditsioonilise sisuga (hüljates traditsioonilise me näitame sellest kellast selle kellani seda sisu), oleks tegemist telekanalitele veel suurema konkrendiga. Kindlasti tuleks välja tuua, et need ettevõtted on filmimaastiku juba kõvasti raputanud [4] [5] ning jätkavad selle tegemist edaspidi. Praegune pandeemia on andnud veelgi suurema eelise filmide tootmise ja eriti levitamise (ja selle pealt tulu teenimise osas) nendele ettevõtetele. 

Allikad:

[1]https://www.journalism.org/2020/07/30/americans-who-mainly-get-their-news-on-social-media-are-less-engaged-less-knowledgeable/

[2]http://vana.meedialiit.ee/tiraazhid/index.html

[3]http://vana.meedialiit.ee/tiraazhid/2010.html

[4]https://www.theverge.com/2019/4/24/18514430/oscars-netflix-amazon-prime-academy-awards-entry-rules-nominations-spielberg-roma

[5]https://www.theverge.com/2019/2/18/18229794/steven-spielberg-streaming-theatrical-films-netflix-roma

[6]https://www.psychologytoday.com/us/blog/the-gen-y-guide/201701/the-underlying-reason-you-cant-focus