Pekka Himaneni "Challanges of Global Information Society" analüüs

 Kui võtta arvesse, et Pekka Himaneni "Challanges of Global Information Society" on kirjutatud circa 17 aastat tagasi, on dokumendis kajastavate prognooside vastavus reaalsusele äärmiselt muljetavaldav. Himanen toob oma Soome parlamendi tulevikukomiteele kirjutatud analüüsis välja kolm erinevat infoühiskonna mudelit, mis on siiani aktuaalsed: tööle ja individuaalsele edule rõhuv ameerikalik 'Silicon Valley' mudel, ettevõtetele ja nende meelitamisele tuginev 'Singapuri' mudel ja lõpuks analüüsi aluseks olev heaoluühiskonna mudel, mis on nii Soomes kui ka ümbrses olevates skandinaaviamaades kasutusel.

Heaoluühiskonna põhiprobleemidena tõi Himanen oma töös välja põhiliselt tehnoloogia peatamatu edasispurdiga tuleneva ühiskonna ja seda toetavate struktuuride mahajäämise. Samuti seadis Himanen kahtluse alla heaoluühiskonna jätkusuutlikuse, kui eelmainitud alusmehhanisme ei suudeta moderniseerida. 

Väga hea ja siiani äärmiselt aktuaalse näitena võib välja tuua vananeva ühiskonna probleemi. Töös välja toodud prognooside kohaselt pidanuks esinema 2010. aastate alguses esimestel riikidel vananeva rahvastikuga seoses probleeme - umbes samaaegselt (ca.  2009) ületas Eestis esimeses pensionisambas väljamaksete arv sissemaksete arvu. Pensionisüsteemi jätkusuutlikusega seotud diskussioon on veel tänagi vägagi aktiivne.

Lisakson  riigiaparaati ja sellega kokkupuutumiseks loodavate infosüsteemide arv eksponentsiaalselt kasvamas, samas kui on vanem generatsioon, kellel tihtipeale sellisteks toiminguteks teadmised, mõnikord ka võimalused, puuduvad. 

Vananeva ühiskonna probleemiks heaoluühiskonnas on see, kuidas väheneva tööealiste ja töötavate inimeste arvuga aina kasvavaid sotsiaalseid kulusid katta. Töös tuuakse välja, et analüütilise ja loova töö - ehk lisaväärtust ja innovatsiooni toetav töö - hulk peab infoühiskondades kasvama, sest klassikalise lihttööga ei suudeta odavtööjõudu pakkuvate turgudega sammu pidada. Klassikalisele lihttööle keskendudes ei suudeta majanduslikult toetatada ka heaoluühiskonna eeldatud hüvesi. Kokkuvõttes peab ühe inimese ühiskonda antud väärtus märkimisväärselt kasvama. 

Minu arvates süvendab taoline arusaam töö alguses välja toodud probleemi, kus läänemaailma tarbimiskultuuri toetavad arengumaad jäävad heaolu arengus märkimisväärselt maha. Püsitatud probleemile on lahendusena töö lõpus välja toodud arengumaadest infoühiskonda migreerumise ja selles töötamise lihtsustamist, mis aitaks arengumaid majanduslikult kui ka selle edendamiseks vajalike kogemuste ja teadmiste osas. Lahendus on siiski välja toodud lähtuvalt aluseks oleva infoühiskonna huvidest, mitte üleüldise globaalse heaolu edendamisest. 

Autor on lahenduse visioonina välja toodud indiviidi õnnelikusele ja produktiivsusele keskendumisele, mida tuleks kombineerida õigete ühiskondlike alusväärtustega, nagu näiteks hoolivus, ühtekuuluvustunne, vabadus. Põhirõhk seati ideele, et iga kodanik peaks suutma ennast ettekujutada kaaskodaniku positsioonis koos selle heade ja veadega. 

Taoline lähenemine annab igale inimesele eesmärgi nii ühiskonna kollektiivse kui ka individuaalse heaolu edendamise nimel. Arvan, et tänasel start-up maastikul kasutatakse taolist indiviidipõhist lähenemist (isiklikud eesmärgid, mis saavutamisel toetavad ka ühist eesmärki) ühise edu saavutamiseks äärmiselt efektiivselt. Nagu ka Himaneni töös välja toodud, pole avalik sektor sellist lähenemist siiani kasutusele võtnud. 

Töös tehtud prognoosid  ja murekohad on olnud äärmiselt täpsed, kuid nende lahendamiseks välja toodud variandid on kindlasti maailmavaatest sõltuvad. 

Viide analüüsitavale dokumendile:

https://web.archive.org/web/20170221105053/https://www.eduskunta.fi/FI/tietoaeduskunnasta/julkaisut/Documents/tuvje_1+2004.pdf