Protokollid ja teenusepakkujad. Tehnoloogiatest ja tavadest enne tänast veebi

FTP protokoll

Enne tänase veebi välja kujunemist tekkis vajadus interneti eelkäijas ARPANET-is faile vahetada. Sellel eesmärgil loodigi 70-ndatel aastatel selleks protokoll - File Transfer Protocol. Protokoll põhineb lihtsal klient-server mudelil ning võimaldas sellel ajal turvaliselt faile kahe arvuti vahel vahetada. Protokolli vanust demonstreerib ka näiteks fakt, et see loodi ajal, mil veel arvutitel graafilisi liideseid (GUI) ei eksisteerinud ning kogu tegevus käis läbi terminali.

Tänaseks on FTP protokoll aegunud tehnoloogia, kuigi veel kasutatav. Selle aasta jaanuaris lõpetas Google oma veebibrauseris Chromes FTP toetamise. Varajase veebi ilmumisel leiti FTP turvalisuses suuri auke ning nende lappimiseks samamoodi erinevaid alternatiive - näiteks kombineerides FTP-d SSH-ga. FTP rolli failide edastamisel võttis üle TCP/IP protokoll. 

Allikad:

  • https://www.whoishostingthis.com/resources/ftp/

The World

Täna saame kõik oma interneti oma kohalikelt teenusepakkujatelt. Esimese teenusepakkujana pakkus aga väravat tavainimestele ja ettevõtetele veebi (kuna eelnevalt oli interneti ühendumine rangelt piiratud)  ettevõte nimega 'The World.' Ettevõtte omanikud olid toona ühendunud NSFnet-iga, mis oli mõeldud teadustööks ning millel too aeg oli juba parasjagu kasutajaid ülikoolidest ning teadusasutustest. 

Kuid ideed avalikust internetist kui sellisest veel ei eksisteerinud, ning ettevõtte omanikud otsustasid hakkata pakkuma avalikkusele ligipääsu sellele võrgule - seda 1989. aastal. Algselt olid aga võrgu omanikud (NSF - National Science Foundation) selle idee osas äärmiselt skeptilised, kuna ei osatud arvata, milline käitumine järgneks tundmatute inimeste ühinemisel selle võrguga ning kuidas vajadusel selle kasutamist piirata. Seetõttu piirati ettevõte ligipääsu ligi 2/3 võrgust. Aja möödudes otsustas NSF aga teema osas ümber ning 'The Worldi' kunded said võrgule sisuliselt piiramatu ligipääsu. Võib öelda, et esimese ISP lugu käib käsikäes avaliku veebi loomise algetega!

Allikad:

  • https://www.theworld.com/world/about/history/our_version

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

IT-turvarisk: inimene

Minu silmis on turvariskide maandamine sarnane autotootja tööga. Mercedes-Benz võib oma S-klassi lipulaeva täis toppida seinast seina turvavarustust ja automaatikat, kuid kui tihend rooli ja istme vahel ei pea, siis paratamatult ei ole sellest uhkest varustusest kriitilises olukorras vähimatki kasu. Ja just samasuguse paralleeli võime tõmmata inimese ja arvuti vahelise suhtega: kui inimene - enamjaolt töötaja ettevõttes - ei pea lihtsamatest küberturbe põhimõtetest ja sätestatud reeglitest kinni või sootuks pole nendega isegi kursis, siis ei pruugi kõikidest piirangutest ja turvameetmetest piisata.  Kui küsida, mida selle probleemi suhtes ette võtta, on kõige loogilisem vastus üpris paradoksaalne. Ühest küljest tundub inimeste koolitamine ju küllaltki lihtne ja üheti mõistetav lahendus. Teisest küljest on inimese turbealasel koolitamisel palju erinevaid murekohti.  Vastata tuleb küsimustele nagu miks, mille jaoks, kelle jaoks. Ja vastused peaksid olema sellised, et kõik inimesed mõista
Read more

Huvitav tugilahendus: AbleNet TrackerPro

Uurisin materjalis kirjeldatud vahendeid ja kõige enam muljet avaldas mulle TrackerPro. Tundub äärmiselt nutikas lahendus inimestele, kellel liikumine või käte liigutamine on mingil põhjusel väga piiratud. TrackerPro abiga on võimalik pea liigutamisega kursorit juhtida.  Peale vaadates tundub TrackerPro kasutamise protsess olevat ka selline, mida kasutaja saab aja jooksul enda jaoks täiustada ja seeläbi oma arvuti kasutuskogemust kiiruse aspektist märkimisväärselt parandada. Toote kasulikkust ja reaalset potensiaali saab paremini hinnata muidugi inimene, kellel seda igapäeva toiminguteks vaja on. TrackerPro 2 on kasutatav ka iPad-idel ja iPhonedel.  Teisest küljest on tegemist suhteliselt kalli vahendiga - $994.95 hinnasildiga ei pruugi igal inimesel selle soetamine võimalik olla. Kui tegemist nii kalli vahendiga, siis selle soetamiseks võiks kindlasti riik suuremal määral tuge pakkuda. Aktiivselt tuleks tööd teha selle nimel, et kõik, kellel neid vahendeid vaja on, oleks nendest teadl
Read more

Inteli eetikakoodeks

Inteli seitsmeteistkümne leheküljeline eetikakoodeks oli minu jaoks väga hea lugemine. Kogu dokument jäi silma pigem positiivses noodis. Inteli reaalse käitumise osas olen suhteliselt teadmatuses, seega dokumendi vastavust reaalsusele ma pädev hindama ei ole. Toon välja mõned positiivsed ja negatiivsed küljed kirjutise osas. Alustuseks on dokument hästi struktueeritud ning selgesõnaliselt kirjutatud. Kõik on üheselt mõistetav, seega valeks tõlgenduseks ilmselt palju ruumi ei jää.  Alustatakse Inteli kui korporatsiooni põhiväärtustega: milliseid väärtuseid ja tegevusi aktsepteeritakse ning millised mõistetakse hukka. Sellele järgnevates peatükkides katab koodeks ilmselt kõik ärilised ja sotsiaalsed aspektid, mida taolise megakorporatsiooni puhul silmas peaks pidama.  Ühe silmapaistva osana tooksin välja ' non-retaliation policy',  mille kohaselt garanteeritakse töötajale või inimesele puutumatus positsiooni kui üleüldise hukkamõistu osas, kui too julgeb koodeksi või seaduse rikk
Read more