Võlulaternad, analüütiline masin ja malet mängiv arvuti. Põnevat IT ajaloost!

Võlulaternad 

Enne monitore ja projektoreid. Enne Netflixi ja Powerpointi. Hollandi astronoomi, matemaatiku ja füüsiku Christiaan Huygensi leiutis Laterna Magica, magic lantern või maakeeli võlulatern pärineb ca. 1650-dest aastatest.  Võlulaternad on projektorite, kaamerate ja ekraanide eelkäijad, mis võimaldasid laternasse paigutatud pilti (slide) suurendatud kujul kuvada. Ajapikku kujunesid laternad asjadeks, mis olid kättesaadavad enamustele kesklassi inimestele. Võlulaterna tehnoloogia rakendamiseks on neli võrdselt olulist komponenti:

• Võimalikult tugevat valgusallikat
• Slaidi/pilti, mida soovid kuvada
• Ekraani - teisisõnu pinda kuhu projektsiooni kuvada
• Laternat ennast

Võlulatern

(https://www.laternamagica.co/magic-lantern-collection/)

Allikad:

• http://www.magiclantern.org.uk/history/ 
• https://www.laternamagica.co/magic-lantern-collection/ 

Analüütline masin 

Enne, kui üldse saime mõelda digitaalsele maailmale, suutis Charles Babbage luua briti valitsuse poolt käiku lastud "diferentsiaalmasina" alusel osaliselt luua mehaanilise masina, mis oli võimeline üldisemaid arvutusi tegema. Visiooni järgi suutnuks masin salvestada ca. 1000 50 kohalist numbrit, mis oli rohkem, kui mõned arvutid 1960-ndate paiku. Kuna Babbagele saadaval olnud rahaline ressurss oli otsakorrale saamas ning masina loomisel takerdus ta mitmetesse erinevatesse probleemidesse, siis oma täielikul kujul jäi masin loomata. Sellegipoolest võib analüütilist masinat võtta kui päris esimest arutusmasinat, mis  muideks oleks olnud võimeline ka käivitama erinevaid juhiseid põhinedes sisendandmete erisustele. 1900-date algusel üritas aga Babbage poeg Henry isa mõeldud masinat luua, kuid salvestusmahult kärbitud kujul. Poja loodud komponendid on tänaseni säilinud ning nähtaval muuseumis.

Mill ehk analüütilise masina CPU ekvivalent

(https://www.britannica.com/technology/Analytical-Engine)

Allikad:

• https://www.britannica.com/technology/Analytical-Engine

Deep Blue

Deep Blue on IBM loodud arvuti, mis 1997. aastal suutis võita tolleaegset valitsevat maletšempion Garry Kasparovit ametlikele turniiridele omasele reeglistikuga. Deep Blue loomist alustati aastaid varem, kui 1985 aastal alustas toona tudengistaatutses olnud Fengshiung Hsu oma lõputööd, et luua malet mängiv masin ChipTest. Koos oma klassikaaslasega projekti kallal töödates lõpetasid mõlemad IBM-is, kus projekti nimeks kujunes Deep Blue. Oma lõplikus vormis suutis Deep Blue analüüsida ca 200 millionit malepositsiooni sekundis, kasutades selleks 256-t protsessorit.

Deep Blue vs. Garry Kasparov 

(https://www.britannica.com/topic/Deep-Blue#ref1120534, Adam Nadel/AP Images)

Allikad:

• https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/deepblue/
• https://www.britannica.com/topic/Deep-Blue#ref1120534